SELFIE tööriist & kooli SELFIE aruanne

SELFIE on tasuta, kohandatav abivahend, mis aitab koolidel analüüsida oma digitehnoloogiate kasutamist õpetamisel ja õppimisel. SELFIE tööriist on üks üheteistkümnest Euroopa Komisjoni digiõppe tegevuskavas sisalduvast algatusest digitehnoloogiate kasutamise ja haridusuuenduse edendamiseks koolides. SELFIE on akronüüm, mis tähistab haridustehnoloogilise innovatsiooni põhise tulemusliku õppe eneseanalüüsi (Self-reflection on Effective Learning by Fostering Innovation through Educational Technology, ) ja see puudutab digitaalset innovatsiooni kogu koolikorralduses. Abivahend põhineb Digitaalselt pädevate haridusorganisatsioonide Euroopa raamistikul (DigCompOrg ) ja arendati välja osalusmeetodil, kaasates nii koole, poliitikakujundajaid kui teadlasi kogu Euroopast.

SELFIE keskendub pigem õppimisele kui tehnoloogiale . Sellisena puudutab see kõiki kooli aspekte: strateegiaid, õpetamist, õppimis- ja hindamistavasid, tehnoloogilist ja füüsilist taristut, õppekava ja õpilaste kogemusi. SELFIE pole mõeldud sugugi üksnes tehnoloogiliselt eesrindlikele koolidele. Õigupoolest on SELFIE iseäranis kasulik just koolidele, kelle taristu on veel üsna algeline ja kus digitehnoloogiate kasutamine on üpris piiratud. Abivahendi ja protsessina on SELFIE mõeldud toetama süstemaatilist ja läbipaistvat eneseanalüüsi-põhist praktikat, täiustades seeläbi õpilaste, õpetajate ja asutuse õpet. SELFIE võimaldab koolikogukondadel oma edenemist perioodiliselt analüüsida ning planeerida edasisi samme tõhusa digiajastu õppe viljelemiseks.

SELFIE hõlmab erinevaid eneseanalüüsi küsimustikke koolijuhtidele, õpetajatele ja õpilastele eri kooliastmetes. Vastajatel palutakse mõelda oma kogemustele digitehnoloogiate kasutamisega õpetamises ja õppes oma koolikogukonnas. Iga küsimustik hõlmab hulka põhiküsimusi (enamus sellistest indikaatoritest on ühised kõigile haridustasemetele); samuti võivad need sisaldada valikulisi küsimusi (mis valitakse olemasolevate valikuliste indikaatorite seast, mida kool võib vajaduspõhiselt oma küsimustikku lisada) ja võimaldavad luua juurde omapoolseid küsimusi vastavalt kooli konkreetsetele vajadustele, kasutades selleks standardvormi. SELFIEs osalemine on vabatahtlik ning kõik kogutud andmed on anonüümsed ja Euroopa Komisjoni serverites turvaliselt hoiustatud.

Kui osalevad koolijuhid, õpetajad ja õpilased on küsimustiku ära täitnud, saab kool automaatselt üksikasjaliku kooli SELFIE aruanne . Selles on jäädvustatud osalejate arusaam oma kooli digitehnoloogiate kasutamisest õppes, tehnoloogilistest tugevustest ning valdkondadest, milles on veel arenguruumi. Just nagu pikslite arvust selfie-fotos sõltub kooli aruande selgus ja täpsus SELFIEs osalevate koolijuhtide, õpetajate ja õpilaste arvust.

SELFIE aruanne on juurdepääsetav vaid osalevale koolile endale ning näitab üldist (ja valdkondade kaupa liigendatud) informatsiooni, mida koolijuhid, õpetajad ja õpilased on jaganud. Kooli aruanne tekitatakse SELFIE platvormil automaatselt niipea, kui koolijuhid, õpetajad ja õpilased on oma küsimustikud ära täitnud. 

kooli SELFIE aruanne

Kooli SELFIE aruanne on interaktiivne dokument, mis tõstab esile asju, mida peetakse hästi toimivaks ja asju, mida on vaja veel parandada. Andmeid esitatakse erinevatel viisidel, võimaldades mitut laadi võrdlusi ja erineva detailsusega analüüse. Üldine ülevaade interaktiivse aruande viiest põhisektsioonist on ära toodud alljärgnevas tabelis koos mõningate anonüümsete näidistulemustega.*

Euroopa Komisjon soovitab SELFIE tulemuste analüüsimisel keskenduda (a) kõrgetele või madalatele koondtulemustele, ja (b) lahknevustele õpilaste, õpetajate ja kooljuhtidele arusaamades tehnoloogiakasutusest. See peaks aitama koolil paremini aru saada, kus on vaja sekkuda.

Iga kool võib ise otsustada, kuidas neid tulemusi kasutada. Kooli SELFIE aruanne võib olla lähtepunktiks koolikogukonna-sisesele dialoogile, mille sihiks võib olla koostada tegevuskava digitehnoloogiate abil õpetamise ja õppimise edendamiseks. Samuti on võimalus võrrelda tulemusi aastaste kaupa, et jälgida trende ja arenguid keskpikas plaanis.

*SELFIEt täiendatakse regulaarselt, mistõttu võib antud väljavõte töövahendi praegusest versioonist erineda. Värske info saamiseks tasub seega alati SELFIE ametlikku kodulehte külastada.

1. SELFIE tulemuste ülevaade

See aruande sektsioon näitab kasutajagruppide kaupa keskmisi tulemusi kaheksas SELFIE teemavaldkonnas:

  • (A) Juhtimine,
  • (B) Koostöö ja võrgustikud,
  • (C) Taristu ja seadmed,
  • (D) Pidev kutsealane areng,
  • (E) Pedagoogika: abivahendid ja ressursid,
  • (F) Pedagoogika: rakendamine klassiruumis,
  • (G) Hindamistavad,
  • (H) Õpilaste digipädevus.

Iga valdkonna kohta kuvatakse ka iga kasutajagrupi poolt vastatud küsimuste arv.

2. Tulemused valdkondade kaupa

See sektsioon näitab kõigi väidete keskmist hinnangut mõnes konkreetses valdkonnas (Juhtimine, Taristu ja seadmed, jne.). Ühtlasi kuvatakse iga valdkonna kohta iga kasutajagrupi poolt vastatud küsimused.

3. Tulemused kasutajate kaupa

Tulemusi kuvatakse ka konkreetsete kasutajagruppide kaupa. Iga valdkonna tulemused on grupeeritud värvikoodiga sektsioonidesse ja iga nummerdatud rattakodar tähistab konkreetset SELFIE küsimust. Hallid segmendid graafikul tähistavad põhiküsimusi, mida sellele kasutajagrupile ei esitatud või mille kohta kõik antud grupi vastajad märkisid ""ei kohaldu"".

4. Koolide lisatud väited

Lisaks standardsetele SELFIE (põhilistele ja valikulistele) küsimustele kuvatakse ka nende väidetega seotud tulemusi, mida kool ise küsimustikku juurde lisas. Neid kuvatakse eraldi ribadiagrammidena iga kasutajagrupi kohta. Iga riba näitab konkreetsele väitele antud keskmist hinnangut ning vastajate arvu.

5. Lisavaldkonnad

Hinnanguid kuvatakse ka kuue lisavaldkonna kohta, mis SELFIE küsimustikus koolile üksikasjalikuma info andmiseks sisalduvad. Nendeks on:

  1. Pideva kutsealase arenguga seotud tegevuste kasulikkus
  2. Õpetajate enesekindlus tehnoloogia kasutamisel
  3. Digitehnoloogia abil õpetamise ajaline osakaal
  4. Tehnoloogia kasutamist takistavad tegurid
  5. Suhtumine uue tehnoloogia kasutussevõttu
  6. Õpilaste tehnoloogiakasutus koolis ja sellest väljaspool
Scroll to Top